Реферат: Единый рынок

TALLINNA PEDAGOOGIKA ÜLIKOOL

SOTSIAAL TEADUSKOND

HJV-21KURSUS

Anton Võlitok

Ruslan Furman

Aleksandr Bilõk

Lektor: Keit Kasemets

Tallinn1999

Sissejuhatus… 3

Uksikisiku liikumisvabadus… 4

Elu- ja töökoha valik… 4

Kompaniide konkurentsivõimetõus… 5

Regionaalne koostöö… 5

Isikute vabaliikumine… 6

Kaupade vaba liikumise kindlustamine… 6

Teenuste liikumisvabadus… 7

Kapitali vaba liikumine… 7

Tarbijakaitse… 8

Kultuuripärandi kaitse… 8

Ühtse turu juhtimine… 8

Kas liikmesriik võib ühtsel turulrakendada autonoomset konkurentsipoliitikat?              9

Keskonnakaitse… 10

Ühtsest turust ühtse valuutani… 10

Kokkuvõtte… 12

LISA… 13

/>Sissejuhatus.

Miljonid kodanikud ning tahended kompaniid, suured javäikesed, üle kogu Euroopa on hakanud saama kasu Euroopa ühtsestturust. Sisepiirideta Euroopa Liit, mis sündis aastal 1993, onnüüdseks muutunud oma kodanike jaoks igapäevaelu lahutamatukskoostiksosaks. Firmad on leidnud enestele uued turud, asutanudtransnatsionaalseid partnerlusettevotteid ning oma tootmise struktuuriümber korraldanud, et ära kasutada korraga 370 miljoni tarbijanikasvanud siseturu võimalusi. Tavalised inimesed on võitnud kahelviisil. Ühelt poolt naudivad nad lisandunud liikumisvabadust, mis lubabneil teha sisseotse, töötada ja elada mistahes Euroopa Liidu riigis.Teisalt, isegi kui nad elukoha ei vaheta, on neile kui tarbijaile soodusühtse turuga kaasnev suurem kaupade ja teenuste valik ninghinnakonkurents. Neile saavutustele vaatamata nõuab ühtse turutugevdamine ning vastava idee lõpuleviimine siiski jätkuvaidjõupingutusi. Kaubad, teenused ja kapital liiguvad küll jubavabalt, kuid mõnedel sisepiiridel teostatakse ikka veel isikukontrolli.Probleem  seisneb vajaduses ühitada isikute liikumisvabadus nõudegasaavutada kontroll rahvusvahelise  kuritegevuse üle ning ohjeldadaillegaalset sisserändu. Ärialal on aga tarvis ühelt pooltBrüsselis asuva Euroopa Komisjoni ning teiselt poolt liikmesriikidevalitsuste koostööd, kindlustamaks ühtse turu reeglitekorrektset koostööd järgmist (mis praegu pole veel sugugiüldine) ning vältimaks kaubandusele uute de facto tõketepüstitamist lisanduvate siseriiklike eeskirjade läbi. Ühtse turuloomine oli protsessi algus, mitte lõpp. Selle ettevõtmisekäigushoidmine kujutab endast pidevalt väljakutset.

Ühtse turu loomine Euroopas ontõenäoliselt suurim majandusintegratsiooni projekt, mis kunagi onette võetud. Seitsme aasta jooksul on Euroopa Liit ning selleliikmeriigid transformeerinud 12 eraldiseisvat riiklikku turgu üheksüksuseks. Selle hiiglasliku ülesande lahendamisega, millega alustatiaastal 1985, jõüuti põhijoontes lõpule 1. jaanuariks1995. Sealtpeale on ühtse turu eelised laienenud Euroopa Liidu uuteleliikmetele, kes ühenesid liiduga 1995. aastal. Ühtse turu saavutusedvajavad kaitset ning edasiarendamist. Selle ülesande raskust ei tohiksalahinnata. Ühtne turg kujutab endast vältimatut eeldust sellele, etteostuks järgmine aste Euroopa Liidu integratsioonis, ja nimeltüleminek majandus- ja valuutaliidule (EMU). Samuti annab ainult ühtneturg Euroopale võimaluse väljatulekuks majanduslikust surutisest.

Ühtse turu eesmärk onintegreerida liikmesriikide majandused, mis ei tähenda, et taotletaksrahvuslike erinevuste kõrvaldamist keele, kultuuri, identiteedivõi traditsioonide valdkonnas. Pigem vastupidi, ühtne turgpõhineb sellel, et liikmesriigid tunnustavad üksteise reegleid.Samuti lähtub ühtne turg subsidaarsuse põhimõttest,mille järgi otsused võetakse vastu tasemel, mis on tavakodanikulevõimalikult lähedalt.

Ühtse turu loomine oli keerukasprotsess, mis nõudis üksikasjalike seaduste vastuvõtmistäärmiselt mitmekeistes valdkondades, eesmärgiga vabaneda riikidevahelistestfüüsilistest, tehnilistest rahanduslikest tõketest.

/>Uksikisiku liikumisvabadus.

Tavaliste reisijate jaoks on kontrolliühtse turu sisepiiridel tunduvalt vähendatud. Isikukontroll on veelsäilinud meresadamates ning lennujaamades, kuid eesmärgiks on seegiära jätta. Piirikontrolli lõpetamisega kaasnes piirangutekõrvaldamine kaupade koguselt, mida reisijaid võivad ostamistahes teises Euroopa Liidu riigis ning tuua oma kodumaale, tingimusel, etostetud  kaup on määratud isiklikuks tarbimiseks.

Maksud nendelt kaupadelt makstaksetavalises korras neis riikides, kus nad ostetakse. Reisijad võivadseetõttu kõige enam nende kaupade puhul, mille hind võimillelt võetavad maksud riigiti enim erinevad.

Lisaks maksuvabadusele ostudelevõivad isikud, kes liikmesriikide vahel reisivad õhu teelvõi meritsi, ikka veel nautida tollivabu oste, kuigi rangedvõttes ei peaks sellised soodustused ühtse turu raames enamkehtima. Soodustused jäävad siiski jõosse aastani 1999 ningkuni selle tähtajani alluvad tollivabad ostud ka spetsiaalsetepiirangutele.

/>Elu- ja töökoha valik.

Ühtne turg kujutab endast paljuenamat kui vaba reisimist ja soodsate hindade  jahumist. Üks ühtseturu aluspõhimnõtteid on, et töölistel,üksikettevõtjail ja ametit õppivail isikuil on vabadusvalida elu- ja töökoha teises liikmesriigis, ilma et nad seeläbikaotaksid õiguse töötu abirahale oma kodumaal.

Ühtses turus on kehtestatud terverida direktiive, mis tagavad töölistele teatava sotsiaalse kaitstusetasemele.

Tervishoid ja töökaitse onvaldkonnad, kus ühtne turg on sotsiaalsest aspektist vaadatuna teinudsuurimaid edusamme. 1993. aasta alguses jõustus Euroopa Liiduüldine direktiiv, mis kehtestab põhimõtete kogumitööliste turvalisuse ja töökaitse alal. Samuti on vastuvõetud spetsiifilisemaid direktiive tööaja pikkuse, seadmetekasutuse ning kaitseriietuse suhtes.

Ühtse turu pädevuses ei olemitte kõik sotsiaal- ning tööjõulaste seadusteaspektid. Seadused, mis reguleerivad töölevõtmist javallandamist ning ametiühingute tegevust, kuuluvad liikmasriikidevalitsuste, mitte Euroopa Liidu võimkonda.

Üldprintsiip, mille järgiiga liikmesriigi kodanikul on õigus elada mistahes teises liikmesriigis,on nüüdseks fikseeritud Euroopa Ühenduse lepingu peatükis,mis käsitleb liidu kodakonsust. Lisaks annab leping teises liikmesriigiselavatele alalistele elanikele õiguse valida ning olla valitud niikohalikel kui Euroopa Liidu valimistel asukohamaa kodanikega võrdsetelalustel.

Vabadus reisida ja oma äriasjuajada üle ogu Euroopa niisama lihtsalt kui omaenese kodumaal on EuroopaLiidu kodanikul jaoks võimsaim sümbol tähistamaks ühtsetturgu ja Euroopa Liidu ennast.

Kompaniide konkurentsivõime tõus.

Ühtne turg tõustab Euroopafirmade konkurentsivõimet seeläbi, et on loonud suurima turuindustrialiseeritud maailmas. Eesmärk on anda anda firmadelevõimalus suuremateks toodangu seeriateks, kindlustada neile suurtootmiseeelised, lihtsustatud standardid ja ligipääs teiste EuroopaÜhenduse maade poolt pakutavatele riiklikele lepingutele. Kõik seevõimaldab firmadel omahinda alandada, mis omakorda viib hindadelangusele euroopa tarbija jaoks.

Regionaalne koostöö.

Programm LACE (ühendamine, abi jakoostöö Euroopa piirialade jaoks), mis sündis 1990. aastal, onEuroopa Piirialade Assotsiatsiooni nõupidamiste uuemaid tulemusi.

Programm, mis on avatud kõigileEuroopa piirialadele, seisneb eeskätt nende regioonide kohta käivateabe ja kogemuste vahetamises. Programm hõlmab tervet rida valdkondi-tehnilist abi (ruumide ja varustuse seotamine), sidemete võrgu tekkesoodustamist piirialade vahel (mis võiks tulemuseks anda ühiseidturu- uuringuprogramme ning ühisostulepinguid) ning teabelevituse  ningreklaami edendamist (piirialade ettevõtete ühised turustus- jareklaamistrateegiad). Senised meetmed võtab kokku vastava andmepangaloomine.

 />Isikute vabaliikumine.

 Suurimvaldkondades, milles ühtse turu esialgne programm on lõplikult elluviimata, on isikute vaba liikumine. Euroopa Liit ja tema liikmesriigid onenestele võtnud vääramatu kohustuse kõrvaldada kõikpiirikontrillid isikute üle, kes ületavad piiri kahe liikmesriigivahel. Isikutõendavate dokumentide kontrolli mahtu on juba praeguseksvähendatud, aga selle täielik ärajatmine on osutunud raskeks.

Liikmesriigid ilmutavad vastumeelsustlahtiste piiride ja liikumisvabaduse vastu, kui selle eest makstav hindtähendab mobiilsemaid kurjategejaid ja seega turvalisuse vähenemistning ühtlasi piiramatut immigratsiooni.

Selleks, et anda kodanikeletäielik liikumisvabadus, tagades neile samaegselt turvalisuse ja kaitse,on tarvis võtta mitmeid meetmeid. Valitsustel on tulnud niiindividuaalsed kui ka omavahelises koostöös väljatöötada meetodeid illegaalse immigratsiooni vastu ja tõhusakstööks kuritegevuse tõkestamisel, rakendades sealhulgasvajadusel juhukontrolli riigipiire.

Lliikumisvabadus Euroopa Liidu seeseeldab, et sisemiste piirikontrollide kõrgvaldamisega kaasneb vastavaltrangem järelvalve liidu välispiiridel. Tähendab ju sisepiiridekadumine, et kui isikud väljaspoolt  Euroopa Liitu on kord jubajõudnud liidu territooriomile, naudivad nad samasugust liikumisvabadustkui liidu kodanikud. Seetõttu peab igal liikmesriigil olema piisavaltpõhjust usaldada teiste liikmesriikide poolt välispiiridelteostatud kontrolli tõhusust ning vastavust kooskõlastatud nõudmistele.

/>Kaupade vaba liikumise kindlustamine.

Tõkete kõrvaldaminekaupade vabalt liikumiselt oli tõenäoliselt ühtse turuprogrammi dramaatilisemad saavutusi. Samal ajal on see valdkond, kus saavutatunäib olevat kõige suuremas ohus. Näiteks, kuigi ettevõtedüle kogu Euroopa möönivad piirikontrillide kõrvaldamisearvelt saadud tulu, võivad mõnedki neist tunda, et lisandunudpaberitöö, mis nüüdsest langeb nende endi õlgadele,vähemalt osaliselt kahandab uue süsteemi eelised.

Briti TööstusharudeFöderatsiooni (CBI) poolt läbi viidud ülevaateuurimuse kohaseltkehtib eelöeldu iseäranis käibemaksu kogumise alal. Otsuslõpetada piiriületuspunktides kontroll eksporditavetelt kaupadeltkäibemaksu maksmise üle on tunduvalt kiirendanud kaupade liikumist,samas tuleb nüüd ettevõtetel enestel esitada vastavdokumentatsioon omaenese maa riiklikele käibemaksu koguvateleametkondadele.

Analoogiline on olukordkauplemisstatistika puhul: andmed, mida siiani kogusid tolliametnikud piiril,peavad nüüd laekuma otse ettevõtetelt, lähtudes nendekäibest. Seejuures võivad aga nimetatud nõudmise pooltettevõttele tekitatud nõudmise halduskulud Euroopa Liidu piiresriigiti oluliselt erineda.

/>Teenuste liikumisvabadus.

Teenuste sektor kujutab enndastsuurimat tööandjat kõigis Euroopa Liidu maades. Hoolimatateenustesektori suurest osatähtsusest edenes kompaniide vabadus müateenuseid teistes Euroopa Liidu maades esialgu aeglaselt. Näiteksfinantsteenuste alal jõuti ühtse turu poolt määratud tähtajaks1.jaanuar 1993 täieliku liberaliseerimisega valmis ainiltpangandusteenuste osas. Kindlustusteenuste alal tekkis ühtne turg1.juuliks 1994 ning samasugune direktiiv investeerimisteenusteliberaliseerimise kohta jõustub alles 1.jaanuarist 1996.

1994.aasta kevadel võeti vastuEuroopa Liidu direktiiv, mille eesmärgiks on tagada hoiustajatele jainvesteerijatele teatav miinimumkaitse rahvusvaheliste pankrottide korral naguseda oli Rahvusvahelise Krediidi- ja Kommertspanga (BCCI)laineidlöönud juhtum, kus tuhanded väikehoiustajad üle koguEuroopa oma raha kaotasid. Edaspidi on hoiustajatele sellistes olukorrasgaranteeritud kahjutasu kuni 20000 ECU ulatuses.

Kaugsideteenuste alal toimubliberaliseerimine kiire tempoga. Euroopa Liit on ammu tunnustanud vajadustvabastatud ja konkurentsivõimelise kaugsidesektori järeleniihästi selle sektori enese arengu huvides kui ka seepärast, etkaugside kujutab endast üht  olulisemat osa kaasaegse majanduseinfrastruktuuris. Kõrgekvaliteedilised ja tõhusad kaugsideteenusedon keskse tähendusega tööristad paljudele teistelemajandussektorile alates pangandusest ja tootmisest kuni transpordini.

/>Kapitali vaba liikumine.

Kapitalivaba liikumine oli ühtse turu nelja vabaduse hulgast esimene, midaõnnestus ellu viia.

Teedrajav direktiiv, mis kõrvaldas igasugusekontrolli kapitali liikumiselt, võeti vastu aastal 1988. Sellele onjärgnenud terve rida direktiive, mis on liberliseerinud pangandus- jafinantsteenused. Üks oluline element, mis veel puudub, on direktiiv sellekohta, kuidas maksustada hoiuseid. Nimetanud direktiivi vastuvõtmist onsiiani takistanud eriarvamused liikmesriikid vahel.

/>Tarbijakaitse.

Tänapäeval on tootjail ja müüjaillubatud turustada üksnes selliseid kaupu, mille ohutuse nad garanteerivad.See kehtib mitte üksneslaiatarbekaupade suhtes, vaid ka spetsiifilistetoodete puhul nagu näiteks mitmesugused ohtlikud ained. Vägatäpsed reeglid nõuavad, et toodete märgistustel oleks selgeltväljendatud riski olemus ning toodud kasutamisjuhised. Näiteksannavad laiatarbekaupadek nagu pesupulbrid, lahustid, värvid jne.Rakendatavad seitse sümbolit vahetult visuaalselt edasi sõnumi ohulaadist ( plahvatusohtlik, kergestisüttiv, sööbiv, jne.).

Kirjeldatud raamistik kehtib Euroopa Ühenduse tasemel.Sellest allpool vastutavad toodete järelvalve eest ka liikmesriikideriiklikud organid, kes teostavad igapäevast kontrolli tootmis- ningmüümispaikades. Peaks aga ohtlik toode siiski läbi võrgulipsama, peatab selle edasise liikumise ühenduse infovahetuse ja kiirehoiatuse süsteem. Liikmesriik, kes kõrvaldab turult toote, miskujutab endast vahetut ohtu tarbijale, olgu see siis toidu- võitööstuskaup, peab sellest viibimata teatama Euroopa Komisjonile, misseejärel alarmeerib teisi liikmesriike mõne tunni jooksul, nii etviimastel on võimalik otsekohe vajalikud meetmed võtta.

/>Kultuuripärandi kaitse.

Algselt seadis Rooma lepingu paragrahv 36 tingimuseks, etliikmesriigid võivad keelustada või piirata “kunstilise,ajaloolise või arheologilise väärtusega rahvusliku vara”eksporti. Seda õigust ühtse turu loomine ei kõrvaldanud jatollikontrolli kaotamine sisepiiridel pole jätnud kunstiteoseid ilmatõhusast kaitsest, mida nüüd korraldatakse ühendusetasandil. Nii näiteks võidakse alates 1993. Aastast mõnedekategooriate puhul nimetatud kaupadest nõuda nende väljaviimiseksEuroopa Liidu piiridest eelnevat luba. See luba, mille väljastabtolliteenistus riigis, kus vastav kultuurivara õiguspäraselt asub,omab kehtivust kõigis Euroopa Liidu riikides. Peale selle,kultuurikaubad, mis ebaseaduslikult asuvad mõnes liikmesriigis, tulebteatud tingimustel tagastada liikmesriigile, kust nad algselt pärinevad.

/>Ühtse turu juhtimine.

Suurem osa ühtse turu sedusadlusest on esitatuddirektiivide kujul. Need võetakse vastu Euroopa Liidu tasandil ning neispüstitatakse nõudmised ja eesmärgid, mida peavad respekteerimakõik liikmesriigid.

Nende jaoks, kes vastutavalt ühtse turu juhtimiseeest, on olulisimaks ülesandeks hoolitseda selle eest, et diriktiividkorrektselt transponeeritaks ning täide viidaks. Ebaõige võiebatäielik transponeerimine või koguni transponeerimise puuduminening ebapiisavad täideviimisprotseduurid võivad viia selleni, etEuroopa õigust rakendatakse erinevate liikmesriikide valitsuste poolterinevalt. Sellest omakorda v-ivad esile kerkida uued, lisatakistused kaupadeja teenuste voole liikmesriikide vahel, niisiis olukord, mis on täpseltvastupidine ühtse turu poolt taotletavale.

Kindlustada, et direktiivid tõepoolesttransponeeritakse riiklikeks seadusteks, on muidugi eeskätt liikmesriikidevalitsuste õlesanne. Aga Euroopa Komisjonil lasub samuti vastutustagada, et liikmesmaad täidaksid neile Euroopa õiguse poolt pandudkohustusi. Komisjon peab seega teostama järelvalvettransponeerimismeetmete üle, kontrollimaks, et neid meetmeid tõepoolestvõetakse ning et nad vastavad ig direktiivi nõudmistele.

/>Kas liikmesriik võib ühtselturul rakendada autonoomset konkurentsipoliitikat?

Ühtsel turul on kõkide liikmesriikideettevõtetel õigus kõigis liikmesriikides müüaoma tooteid, osta vajaminevaid kaupu ja teenuseid ning laiendada oma tegevustotseinvesteeringute teel.

Euroopa Liidus on volitusedära jagatud liidu enese jaliikmesriikide vahel selliselt, et liit hoolitseb küsimuste eest, misolemuslikult vajavad käitlust liidu tasemel, sellal kui liikmesriigid teostavad oma võimu neil, kaugelt arvukamail, juhtudel, kus rahuldavlahendus on kergemini leitav liikmesriigi tasandil.

 Hea näide sellise tööjaotuse kohta on 1989.Aastal vastu võetud ettevõtete ühinemist reguleerivmäärus: selles eristatakse suuri, kogu ühendust puudutavaidühinemisi, mille ühe teostab kontrolli Euroopa Komisjon, jaühinemisi, millel on üksnes siseriiklik mõju ning mille puhuljärelvalve on jäetud vastava riigi  pädevusse. Kirjeldatudtööjaotusprintsiip ei piirdu ühinemistega, vaid kehtibühtse turu konkurentsipoliitika kohta tervikuna.

Mis puudub tarbijaisse, siis kaubad, mida nad ostavad, ontänapäeval aina sagedamini pärit teistest liikmesriikidest.Tulemuseks on suurem kaupade valik ning ühtlasi ettevõtetejärjest kahanevad võimalused ära kasutada suuri hinnaerinavusiriikide vahel. Konkurents on üha enam hakanud ületama riigipiire.

Keskonnakaitse.

Ühtse turu tugevdamine ja keskonnakaitse ei oleomavahel olemuslikult vastuolus; vastupidi, need kaks tegevussuundatäiendavalt teineteist. Juba Ühtse Euroopa Akt 1987. Aastastdeklareeris, et ühtse turu programmi lõplik elluviimine onmuuhulgas põhilisi vahendeid saavutamaks püsikindlat,inflatsioonivaba ning samas keskkonnasõbralikku majaduskasvu. Varasematrõhuasetust kiirele kasumile elukeskkonna allkäigu arvel onasendamas uus lähenemisviis, mille kohaselt konkurents ja tõhususloovad aluse püsikindlale pikaajalisele majandusarengule niihästiEuroopa Liidu siseselt kui ka rahvusvahelises ulatuses.

Euroopa Liidu viies keskkonnakaitsealaste abinõude plaannäeb ette töötada välja integreeritud lähenemisviis,tagamaks tõhusaimate meetodite rakendamine taotlustes leidapüsikindlam tee majandus- ja sotsiaalarenguks. See on oluline mitteüksnes keskkonnakaitse seisukohalt, vaid ka ühtse turu enese eduks pikemaajalisesperspektiivis. Ühtsel turul on võimatu olla elujõuline ilmapüsikindlate tööstus-, energia-, transpordi- jaturismipoliitikateta, need aga omakorda saavad põhineda ainult tervel.Elukeskkonnal.

Paljud keskkonnakaitseküsimused, nagu näitekss kliimamuutused,happevihmad ja kontroll heitmete üle ületavad riigipiire ning neidsaab lahendada ainult ettevõtete ja majandussektoritekoostöös, tarvitades erinevate poliitiliste suundmuste sulamit. Jubaseetõttu on nende küsimuste lahendamine kergeim ühtse tururaames.

/>Ühtsest turust ühtse valuutani.

1.jaanuaril 1999 võtsid 11Euroopa liikmesriiki kasutusele ühise raha- euro. Rahvusvaluutadkaovad järkjärgult käibelt ning nende asemele tulebrahaühik, mille kehtivispiirkond haarab kolmandiku Euroopast, peaaegupoole Euroopa rahvustikust. Euro on rahvusvaheliste rahaturgudeüks juhtivaid vääringuid.

q  Majandus-ja rahaliidu kuuluvad riigid.

VastavaltEuroopa Ülemkogu otsusele 1.juulist 1998 alustasid Euroopa Liidu majandus-ja rahaliidu (Economic and Monetary Union- EMU) kolmandat faasi ehkühisraha kasutuselevõttu Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania,Portugal, Iirimaa, Holland, Belgia, Luksemburg, Austria ja Soome.

q  EMS jaERM.

1978.aastal otsustas EuroopaÜülemkogu käivitada uue rahaliidu programmi, mille nimeks saiEuroopa Rahasüsteem (Europen Mmonetary System-EMS). Selle osanakäivitus 1979 aastal valuutkoridor, Vahetuskursi Mehhanismi (Exchange-RateMechanism- ERM) nime all.

q  EMUprogramm käivitub.

Vastupidiselt Warneri plaani (selleplaani põhjal käivitas Euroopa Ühendust 1972.aastal esimeseEuroopa riikide valuutakoridori. Baasvaluutaks oli USA dollar, millegaülejäänud ühenduse valuutad seoti kindla kursipõhjal.)  oli ERMi käivitamine edukas. See andis EuroopaÜhendusele julgust arendada rahaliidu loomise plaani edasi. 1986 aastalsõlmitud Ühtse Euroopa Aktiga kuulutati majandus- ja rahaliiduprogramm üheks Euroopa Ühenduste poliitiliseks prioriteediks. 1989aastal esitas tollane Euroopa Komisjoni president Jacques Delors plaani, misnägi ette juba konkreetse tegevuskava rahaliidu käivitamiseks. Samalaastal kinnitas Euroopa Ülemkogu selle plaani oma konverentsi Madriidis.Fikseeriti rahaliidu ettevalmistavad etapid:

1.etappoli aastatel 1990-1993. Selle käigus tugevdati ERMi süsteemi ningkaotati liikmesriikides kehtinud piirangud kapitali vabale liikumisele,pangandustegevusele ning valuutade konverteerimisele.

2.etappoli aastatel 1994-1998. Selle alguses alustas tegevust Euroopa Rahainstituut(EMI). EMI ülesandeks sai EMU kolmanda etappi ettevalmistamine, mispeamiselt tähendas hooletsemist selle eest, et Euroopa Liiduliikmesriikide rahanduslikud näitajad vastaksidkonvergentsikriteeriumidele. 1997 aasta Amsterdami lepinguga leppisid EuroopaLiidu liikmesriigid kokku, et kriteeriumide sisu ei “pehmendata”, st EMUaluseks jäi konservatiivne raha- ja eelarvepoliitika. EuroopaÜlemkogu kinnitas 1998.aastal need riigid, mis pääsesid EMUkolmandasse etappi ning külmutas nende valuutade kursid ECUga.

3.etapp algas1.jaanuaril 1999. Üheteistkümnes EMU riigis hakkas elektrooniliselkujul kehtima ühine arveldusühik euro, mis asendas ECU. 1.jaanuaril2002 saab eurost EMUs ainus maksevahend. Rahvusvaluutad kaovad käibelt.EMI asemel alustas 1999.aastal tööd Euroopa Keskpank (EuropeanCentral Bank- ECB) ja Euroopa Keskpankade Süsteem (European systems ofCentral Banks- ESCB).

q  Euro.

1995.aastalotsustas Euroopa Ülemkogu, et Euroopa Liidu ühisraha hakkab kandmanimet “euro”. Sellise nime valimiseks oli eelkõige kolm põhjust:

-“euro”sümboliseerib Euroopa identiteeti;

-“euro” onlühike ja suurepärane nimetus rahale, mida hakkavad kasutemakeeleliselt väga erinevad rahvad;

-“euro”tähendus on kõigis keeltes sama. Selle nimetuse kasutamist eitakista ajaloolis-poliitilised traditsioonid ning kultuurilised või religioossederipärad.

/>Kokkuvõtte.

Ühtne turg ei kujuta endast pelgalt ühte sammuteel täieliku majandus- ja valuutaliiduni. Ta peab ühtlasitäitma liidu jaoks arku rolli ajal, mis see valmistub kaheks uueksväljakutseks, millele tuleb vastata enne 2000. aastat. Päevakordatulevad sellised olulised küsimused nagu laialdased insitutsionaalsedreformid, lepingu laiendamine hõlmamaks riigikaitse valdkonda ja EuroopaLiidu demokraatlike struktuuride tugevdamine. Teine väljakutse seisneb EuroopaLiidu uues laiendamises.

/>LISA

Jah ühtsele turule.

Enam kui pooled eurooplastest (54%)tunnevad end pärast Euroopa ühtse turu kehtestamist 1.jaanuaaril 1993olevat “väga/üsnagi lootusrikkad”. Umbes 35% on“väga/küllaltki murelikud” ja 11%-l ei ole mingi seisukohta.Kõige optimistlikumad on hollandlased (70% “väga/üsnagilootusrikkad), iirlased (69%), kreeklased (64%) ja taanlased (61%). Neilejärgnevad itaallased ja belglased (57%), portugallased (54%), hipaanlasedja britid (53%), sakslased (51%) ja prantslased (47%).

/>
Toodud arvud on saanud12 liikmesriigis 1994.a. kevadel läbi viidud avaliku arvamuseküsitlusel.